Tootmisruumide koristuse töökorralduse juhend ei alga põrandapesumasinast ega puhastusainest. See algab küsimusest, mis teie ruumides tegelikult toimub. Kas töötatakse toiduga, metalliga, puiduga või pakenditega? Kas põrandale jõuab õli, peen tolm, laastud või lihtsalt palju jalajälgi? Kui sellele vastust ei ole, võib koristus olla küll nähtavalt tehtud, kuid tööohutuse, hügieeni ja tootmise sujuvuse seisukohalt jääb midagi puudu.
Tootmisruumis ei ole koristus kõrvaline tegevus, mida tehakse siis, kui aega üle jääb. Koristamata läbikäigud suurendavad libastumisohtu, tolm koguneb seadmete ümber ning valesse kohta jäetud jäätmed takistavad tööd. Samal ajal ei tohi koristaja segada tootmist, pääseda loata tundlikele aladele ega kasutada vahendeid, mis võiksid toodet või pinda kahjustada. Hea töökorraldus aitab need vajadused kokku viia.
Alustage ruumide ja riskide kaardistamisest
Ühes tootmishoones võivad kõrvuti olla täiesti erineva koristusvajadusega alad. Vastuvõtuala ja kontoriosa vajavad tavaliselt tavapärast hoolduskoristust. Tootmisliini ümbrus, laoriiulite vahelised käigud, pesuruumid ja jäätmeala nõuavad igaüks oma sagedust, töövahendeid ning vahel ka eraldi töötajat.
Meie kogemus ütleb, et kõige rohkem probleeme tekib siis, kui kogu hoonet püütakse käsitleda ühe suure ruumina. Näiteks võib laos kogunenud tolm olla ebamugavus, kuid toiduga seotud tootmises võib sama tolm tähendada märksa suuremat hügieeniriski. Metallitöökojas võib põrandal olev õline kiht muuta liikumise ohtlikuks. Puidutöö juures ei piisa sellest, et põrand näeb puhas välja, sest peen tolm leiab tee liistude, ventilatsiooniavade ja seadmete alla.
Kaardistamisel tasub käia ruumid läbi koos tootmise eest vastutava inimesega. Vaadake, kus liiguvad inimesed ja tõstukid, milliste seadmete ümbrus vajab vaba ruumi, kuhu kogunevad jäätmed ning millistes kohtades ei tohi koristus toimuda tööajal. Just töötajad oskavad sageli näidata kohti, mis plaanidel ei paista: nurka, kuhu veetakse praakmaterjal, ust, mille kaudu tuuakse sisse märjad kaubaalused, või põrandat, mis muutub vahetuse lõpus eriti libedaks.
Tootmisruumide koristuse töökorralduse juhend peab olema arusaadav
Kirjalik juhend ei pea olema paks kaust, mida keegi ei ava. Selle eesmärk on anda koristajale ja tootmismeeskonnale üheselt mõistetav kokkulepe. Kes teeb, mida teeb, millal teeb ja kelle poole pöördub, kui tavapärane töö ei ole võimalik.
Heas juhendis on iga ala kohta kirjas koristussagedus, kasutatavad töövahendid, puhastusained, ohutusnõuded ja töö tegemise aeg. Sama oluline on märkida, mida ei tohi teha. Mõne seadme ümbruses ei tohi kasutada palju vett. Mõnes ruumis ei sobi tugev lõhnastatud aine. Mõnel pinnal võivad valed harjad või happelised vahendid teha rohkem kahju kui tegemata koristus.
Koristusgraafik peab arvestama tootmise rütmiga. Kui tootmisliin käib hommikust õhtuni, ei ole mõistlik planeerida põhjalikku põrandapesu keset kõige kiiremat aega. Kui vahetus lõpeb kell kümme õhtul, tuleb läbi rääkida, kas koristaja pääseb ruumi kohe, kes annab ligipääsu ja kas seadmed on selleks ajaks ohutult seisatud. Need pisikesed kokkulepped määravad sageli selle, kas töö sujub või jääb koristaja ukse taha ootama.
Jagage tööd sageduse järgi
Igapäevased tööd hoiavad ruumi toimivana: prügi eemaldamine, läbikäikude puhastamine, tualettruumide hooldus, nähtavate lekete ja mustuse eemaldamine ning sageli kasutatavate kontaktpindade puhastamine. Need on tööd, mille tegemata jätmist märkavad inimesed kiiresti.
Nädala- ja kuutööd lähevad sügavamale. Siia kuuluvad põrandate masinpesu, riiulialuste puhastus, seinte ja uste detailsem hooldus, põrandaliistude puhastamine ning raskemini ligipääsetavate kohtade kontroll. Nende tööde aeg sõltub tootmisest. Mõnes ettevõttes on vaja masinpesu igal nädalal, teises piisab harvemast korrast, kui igapäevane hooldus on hästi korraldatud.
Oluline on mitte ajada segamini regulaarset hooldust ja suurpuhastust. Kui aasta jooksul on põrandale kogunenud õli, tolm ja ratastega veetud mustus, ei lahenda seda üks tavapärane pesukord. Siis on ausam planeerida eraldi töö, piisav aeg ja õiged masinad. Kiirustades tehtud suurpuhastus jätab mustuse servadesse, seadmete alla ja kohtadesse, mis hakkavad järgmisel nädalal jälle silma.
Ohutus ei ole kõrvalmärkus
Koristaja peab teadma, millistes alades on kohustuslikud turvajalatsid, kaitseprillid, kindad või muu kaitsevarustus. Samuti peab olema selge, kuidas märgistatakse märg põrand, kuhu pannakse koristuskäru ning milliseid liikumisteid ei tohi kunagi blokeerida. Evakuatsiooniteed, tulekustutid, elektrikilbid ja esmaabivahendid peavad jääma vabaks ka kõige kiiremal koristuspäeval.
Keemiat ei tohi valida ainult selle järgi, mis tundub kõige tugevam. Vale aine võib rikkuda epoksüpõranda, tuhmistada roostevaba pinda või jätta põrandale libeda jäägi. Töötaja peab teadma aine kasutusjuhendit, õiget lahjendust ja seda, millal pinda tuleb pärast puhastamist loputada. Puhastusvahendid peavad olema märgistatud ning hoitud nii, et kõrvaline inimene või tootmistöötaja ei võtaks neid kogemata kasutusse.
Eraldi tähelepanu vajab olukord, kus põrandal on klaasikillud, kemikaalileke, teravad jäätmed või tundmatu vedelik. Sellist olukorda ei lahendata lihtsalt lapiga. Töö tuleb vajadusel peatada, ala turvata ja järgida ettevõttes kokku lepitud teavituskorda. Koristaja ei pea ega tohigi võtta enda peale riski, milleks tal puudub väljaõpe või vajalik varustus.
Töövahendite puhtus mõjutab tulemust
Tootmisruumis võib sama mopp, mida kasutatakse tualettruumis, põhjustada palju pahandust, kui see jõuab tootmisalale. Seepärast tasub töövahendid eristada värvi, märgistuse või kindla hoiukoha järgi. See ei ole liigse korraarmastuse küsimus, vaid lihtne viis vältida mustuse kandmist ühest alast teise.
Ka puhastusmasin vajab hooldust. Kui masina paak jääb tühjendamata või harjad puhastamata, levitab see järgmisel korral mustust edasi. Praktikas näeme sageli, et põrand jääb pärast pesu triibuline mitte masina pärast, vaid seepärast, et selle hooldus on jäänud tegemata. Sama kehtib lappide, mopipeade, kaabitsate ja tolmuimejate kohta.
Suhtlus hoiab ära suuremad mured
Kõige toimivam koristuskorraldus sünnib siis, kui koristaja ei ole tootmisest eraldi inimene, vaid kokkulepitud tööpartner. See ei tähenda, et ta peaks segama tootmisprotsessi. See tähendab, et tal on kontaktisik, kellele saab teatada lekkest, katkistest põrandakatetest, ohtlikult kuhjunud jäätmetest või ligipääsuprobleemist.
Soovitame leppida kokku neli lihtsat asja: kellele teatatakse kiirest probleemist, kes kinnitab lisatöö vajaduse, kuidas antakse ligipääs ruumidesse ning kuidas märgitakse tehtud tööd. Mõnes ettevõttes sobib selleks tööpäeva lõpus lühike ringkäik. Teises piisab märkmest või digitaalsest kontrollnimekirjast. Viis ei ole kõige tähtsam, peaasi et info ei jääks inimeste vahele kinni.
Koristusettevõtte poolt tähendab usaldus ka seda, et puudustest räägitakse otse. Kui ventilatsioonirestide ümber koguneb iga nädal ebatavaliselt palju tolmu, ei ole mõistlik seda vaikides aina puhastada. Kui põrandapesu ei anna enam head tulemust, sest kate on kulunud, tuleb seda selgitada. Klient ei vaja ilusat juttu, vaid teadmist, mis ruumis tegelikult toimub ja mida on mõistlik ette võtta.
Kontrollige tulemust, mitte ainult linnukesi tabelis
Kontrollnimekiri aitab, kuid üksi sellest ei piisa. Mõni töö võib tabelis olla tehtud, aga tulemus ei vasta kokkuleppele. Vaadake aeg-ajalt põrandaservi, ukselinke, riiulite aluseid, prügialasid ja töötajate pesuruume. Just nendes kohtades on näha, kas koristus käib läbimõeldud rütmis või tehakse ainult kõige nähtavam osa ära.
Kontrolli sagedus sõltub ettevõttest. Kiire tootmise ja suure töötajate arvuga hoones võib olla vaja lühikest igapäevast ülevaatust. Väiksemas ettevõttes piisab näiteks kord kuus põhjalikumast arutelust. Kui tootmine muutub, tuleb muuta ka koristusplaani. Uus liin, suurem kaubavoog või teine tööaeg tähendab tavaliselt ka teistsugust mustuse hulka ja liikumisrütmi.
Hästi korraldatud koristus ei tõmba endale tähelepanu. Läbikäigud on puhtad, vajalikud ruumid on õigel ajal hooldatud ning töötajad teavad, kelle poole mure korral pöörduda. Just see annab ettevõtte juhile meelerahu: koristus ei ole veel üks asi, mida peab iga päev üle kontrollima, vaid osa toimivast tööpäevast.