Korter võib pärast remonti näida esmapilgul valmis: seinad on värvitud, köök paigas, põrand uus ja valgustid laes. Siis avad akna ning näed aknalaual hallikat kihti. Tõmbad käega üle kapiserva ja sõrmed jäävad tolmuseks. See ongi näide ehitusjärgse korteri puhastusest, kus tavalisest kodukoristusest ei piisa.
Remonditolm ei jää ainult põrandale. See liigub õhuga ventilatsiooniavade, kappide, liistude, pistikupesade ümbruse ja aknaraamide vahele. Kui see kiiruga üle käia, settib peen tolm järgmistel päevadel uuesti pindadele. Inimene, kes on just kulutanud palju aega ja raha oma kodule, ei peaks pärast seda veel nädalavahetust lapp käes veetma.
Näide ehitusjärgse korteri puhastusest
Toome ühe tüüpilise olukorra meie igapäevatööst. Tegemist oli umbes 70-ruutmeetrise kahetoalise korteriga, kus olid lõppenud põhjalikud viimistlustööd. Paigaldatud olid uus köök, vannitoa mööbel, siseuksed ja põrandad. Ehitusmehed olid suurema prügi ära viinud ning korter tundus tühi ja korralik. Omanik soovis aga enne sissekolimist veenduda, et kodu oleks päriselt puhas, mitte lihtsalt ehitustöödest vaba.
Esimene asi, mida kohapeal märkame, ei ole tavaliselt põrand. Vaatame aknaid, liiste, kappide sisemust, köögisahtleid, valgustite ümbrust ning vannitoa vuuke ja segisteid. Selles korteris oli peent tolmu eriti palju köögikappide sees, kuigi kapid olid alles äsja paigaldatud. Vannitoas oli põrandal vuugisegu jääke ning aknaklaasidel värvi- ja silikoonijälgi. Uutel ustel oli sõrmejälgi, ukseraamide nurkades aga lihvimistolmu.
Sellise töö puhul on oluline enne alustamist kokku leppida, mis on valmis, mis vajab veel ehitaja sekkumist ja millised pinnad on õrnad. Näiteks värskelt õlitatud puitpõrandat ei saa puhastada samal viisil nagu keraamilist plaati. Samuti ei hakata silikooni või värvitäppe tugevasti kraapima, teadmata, kas tegemist on eemaldatava jäägi või tundliku pinnakattega. Koristaja ülesanne ei ole uut pinda kahjustada, vaid jätta see puhtaks ja hoituks.
Töö algab tolmu eemaldamisest, mitte põranda pesust
Suurim viga ehitusjärgse koristuse juures on hakata kohe märja lapiga kõike üle käima. Kui paks peentolm veega kokku puutub, muutub see hallikaks kihiks, mis jääb pindadele kinni ja teeb töö mitmekordseks. Seepärast eemaldame esmalt kuiva tolmu, liikudes ülevalt alla.
Selles korteris puhastasime kõigepealt laeäärsed nurgad, ventilatsiooniavad, valgustid ning seinte ja põrandate liitekohad. Seejärel tulid aknaraamid, siseuksed, kapid ja mööbel. Iga kapisahtel ja riiul käidi eraldi läbi, sest just sinna jõuab tolm sageli enne, kui uksed ja sahtlid paika saavad.
Alles pärast põhjalikku tolmuimejaga puhastamist ja mikrokiudlappidega üle käimist saab alustada pindade pesu. Ka siis ei kasutata kõigel üht ja sama vahendit. Klaas, roostevaba teras, matt köögifassaad, naturaalne puit ja plaat vajavad erinevat lähenemist. Liiga tugev aine võib jätta matile pinnale läike, rikkuda vuugi tooni või tekitada klaasile triipe.
Köök ja vannituba näitavad töö tegelikku põhjalikkust
Uus köök on sageli korteri kõige ilusam osa, kuid pärast paigaldust ka üks tolmusemaid. Sahtlitesse ja kappidesse jääb saepuru, monteerimistolm ning vahel ka pakendite väikseid tükke. Omanik ei taha esimesel õhtul söögiriistu ära pannes avastada, et iga sahtlipõhi vajab veel ülepesu.
Selle näite puhul puhastasime köögis kappide sise- ja välispinnad, siinid, käepidemed, töötasapinna, valamuala ning sokli. Eraldi tähelepanu läks köögiseadmete ümbrusele, sest ahju ja nõudepesumasina paigalduse järel koguneb tolm sageli kitsastesse vahedesse. Kui seadmed on juba ühendatud, tuleb töötada rahulikult ja ettevaatlikult, ilma juhtmeid või tihendeid liigutamata.
Vannitoas olid peamised tööd plaatide pesu, vuugijääkide kontroll, segistite puhastus ja peegli triipudeta viimistlemine. Uue segisti peal võib olla juba paari tööpäevaga ehitustolmu, silikooni- või sõrmejälgi. Seda ei tohi eemaldada kareda käsna ega juhusliku puhastusainega. Sära ei ole väärt kriimustatud pinda.
Samuti kontrollime tavaliselt põrandatrappi, vannitoa mööbli sisemust ja WC-poti ümbrust. Need on kohad, mis võivad remondi lõppedes jääda tähelepanuta, sest igaüks eeldab, et keegi teine on need juba üle vaadanud.
Aknad vajavad aega ja kannatust
Ehitusjärgsel koristusel küsitakse sageli, kas aknad saavad ka puhtaks. Enamasti saab, kuid tulemus sõltub sellest, mis klaasil ja raamidel tegelikult on. Tavaline ehitustolm ning sõrmejäljed eemaldame puhastusega. Värvi-, krohvi- või silikoonijälgede puhul tuleb iga jälge hinnata eraldi, et mitte kahjustada klaasi, tihendeid või raami pinda.
Selles korteris puhastasime klaasid, raamid, aknalauad ja akende vahelised servad. Just raamides olev peen tolm hakkab hiljem akent avades uuesti tuppa liikuma. Akende pesu ei ole seetõttu ainult ilus vaade õue. See aitab lõpetada remonditolmu ringi, mis muidu jääb kodus veel pikalt tunda.
Mida tähendab korteri üleandmiseks puhas tulemus?
Pärast puhastust ei peaks inimene tegema kontrollringi ja leidma iga toa kohta uue tegemata töö. See ei tähenda, et ehitusjärgne koristus parandab ehitusvigu või eemaldab kõik materjalikahjustused. Kui põrandal on sügav kriimustus, plaadil püsiv kahjustus või seinas värviparandus, siis vajab see ehitaja või paigaldaja tähelepanu.
Koristuse osa on eemaldada ehitusest jäänud tolm, mustus, sõrmejäljed, lahtised jäägid ja tavapärased puhastatavad jäljed nii, et ruumi oleks hea sisse kolida või üle anda. Meile on oluline sellest kliendiga ausalt rääkida juba enne töö algust. Nii ei teki olukorda, kus koristajalt oodatakse ehitusliku puuduse lahendamist.
Selles näites tegime töö lõpus veel ühe rahuliku kontrollringi. Vaatasime üle uksekäepidemed, liistud, kapiservad, segistid, peeglid ja põrandad eri nurkade alt. Need väikesed detailid määravad, kas ruum tundub lihtsalt koristatud või päriselt valmis. Kui ukselingilt ei jää sõrmele tolmu ja köögisahtel on puhas ka seest, saab inimene hakata oma asju sisse tooma palju rahulikuma tundega.
Millal tasub ehitusjärgne puhastus tellida?
Kõige parem aeg on siis, kui suuremad tolmutööd, paigaldused ja parandused on lõpetatud ning ehitusprügi on ära viidud. Kui samal ajal käivad veel puurimine, vuukimine või mööbli paigaldus, võib puhas korter mõne tunniga uuesti tolmuseks saada. Vahel on mõistlik töö jagada kaheks: esmalt põhjalik ehitusjärgne puhastus, hiljem enne sissekolimist lühem viimistluskoristus.
Kui korter on juba möbleeritud, ei ole töö võimatu, kuid see võtab rohkem aega. Mööblit tuleb kaitsta, kappide ja seadmete ümbruses on vähem ligipääsu ning tolm võib olla jõudnud tekstiilidele. Seda tasub hinnapakkumist küsides kohe öelda. Aus info korteri seisukorra kohta aitab planeerida töö õigesti ja hoiab mõlema poole aega.
Anhel Puhastuses näeme sageli, et ehitusjärgne koristus ei ole inimese jaoks lihtsalt viimane punkt remondile. See on hetk, mil korter hakkab lõpuks tunduma koduna. Kui remont on selja taga, võiks esimene õhtu uues või värskendatud kodus kuluda oma inimeste, mitte tolmuste kapisahtlite ja aknaraamide peale.