Korteri võtmete üleandmisel ei vaadata ainult seda, kas põrand on enam-vähem puhas. Pilk liigub köögikappidesse, ahju sisse, vannitoa segistile, aknalaudadele ja liistude äärde. Just siis saab selgeks, miks kolimisjärgne koristusteenus ei ole paljude jaoks mugavus, vaid võimalus anda ruum üle rahuliku südamega või alustada uues kodus ilma eelmise elaniku jälgi koristamata.
Kolimise ajal on niigi palju otsuseid: kastid, mööbel, lepingud, internet, lapsed, lemmikloomad ja tööpäevad, mis ei jää selle kõige pärast seisma. Koristus kipub lükkuma viimasele õhtule. Siis avastatakse, et tühjaks tõstetud külmkapi tagant tuleb välja tolm, köögikappide põhjas on puru ning vannitoa silikooni ääres on mustus, mida igapäevase koristuse ajal lihtsalt ei märganud.
Mida kolimisjärgne koristusteenus päriselt lahendab
Kolimisjärgne koristus ei ole lihtsalt tavaline kodukoristus tühjas ruumis. Kui mööbel on eest ära, muutuvad nähtavaks kohad, mis olid aastaid varjus: radiaatorite vahed, kappide pealsed, uksepiidad, põrandaliistud, lülitid ja seinte alumised ääred. Need on kohad, mille järgi jääb sageli üldmulje, kas kodu on hoolikalt üle antud.
Meie töös näeme sageli kahte erinevat olukorda. Esimesel juhul kolib inimene oma kodust välja ja soovib, et uus omanik või üürnik astuks sisse puhtasse ruumi. Teisel juhul on uus kodu küll tühi, kuid eelmise elaniku kasutusjäljed on alles. Mõlemal juhul on eesmärk sama: ruum peab tunduma värske, hoolitsetud ja valmis järgmiseks inimeseks.
See töö annab tagasi eelkõige aega ja tähelepanu. Selle asemel et veeta kolimise viimane õhtu küürides ahju või pesta põlvedel vannitoa põrandat, saab keskenduda üleandmisele, kastide lahtipakkimisele või lihtsalt puhkamisele. Koristus ei pea olema veel üks ülesanne, mida teha väsinult ja kiirustades.
Millal saab ise hakkama ja millal tasub abi kutsuda?
Ise koristamine on täiesti mõistlik, kui pind on väike, kolimiseks on piisavalt aega ning ruum on olnud heas korras. Kui tead täpselt, milliseid vahendeid eri pindadel kasutada, ja saad koristada pärast mööbli väljaviimist rahulikus tempos, võib sellest piisata.
Praktikas muutub olukord keerulisemaks siis, kui üleandmistähtaeg on lähedal, korter on suurem, kodus on olnud lemmikloomad või lapsed, köögis on palju kasutusjälgi või vannituppa on kogunenud katlakivi. Samuti tasub abi kaaluda siis, kui samale ajale langeb remont, tööreis või uude koju kolimine. Sellisel juhul ei ole küsimus selles, kas inimene oskab koristada. Küsimus on selles, kas tal on mõistlik kulutada sellele viimased jõuvarud.
Üürikorteri puhul võib korralik lõppkoristus aidata vältida ebamugavaid vaidlusi. Üürileandjal on õigus oodata, et pind antakse tagasi heaperemehelikult kasutatud seisukorras, kuid mõistlik ootus ei tähenda kulunud materjalide imeväel uueks muutmist. Näiteks vana silikoonivuuk, kulunud töötasapind või ammu kahjustunud parkett ei kao puhastamisega. Aus koristusettevõte ütleb selle välja enne töö algust, mitte pärast töö lõppu.
Mida kolimisjärgne koristusteenus tavaliselt sisaldab?
Töö algab alati ruumi ülevaatamisest ja kokkuleppest. Kõik kodud ei vaja sama mahuga koristust. Tühja ühetoalise korteri ja suure pereelamu koristamise ajakulu ning vajadused on erinevad. Ka see loeb, kas köök jääb koos tehnikaga, kas kapid tuleb seest puhastada ning kas akende pesu on vajalik.
Tavaliselt pööratakse erilist tähelepanu köögile ja vannitoale. Köögis tähendab see kappide puhastamist seest ja väljast, töötasapindade, valamu, segisti, pliidi, ahju, õhupuhasti ning külmkapi puhastamist, kui need jäävad ruumi. Ahju puhul ei piisa alati kiirest ülepesust. Rasv võib olla kinnistunud restidele, ukseklaasi vahele ja nurkadesse. Selle eemaldamine nõuab sobivat vahendit, aega ja õigesti valitud töövõtet, et pinda mitte kahjustada.
Vannitoas vaatame üle keraamilised plaadid, vuugid, segistid, dušinurga, kraanikausi, tualeti ja põranda. Katlakivi ei ole igal pool ühesugune. Tallinnas ja Harjumaal sõltub selle tugevus näiteks vee omadustest ning sellest, kui kaua pinda on hooldatud. Liiga tugev vahend või vale tööriist võib teha segisti matiks või kriimustada klaasi. Hea tulemus ei tähenda ainult puhtust, vaid ka seda, et puhastatav pind jääb terveks.
Eluruumides puhastatakse tolm ustelt, piitadelt, liistudelt, lülititelt ja ligipääsetavatelt pindadelt. Põrandad imetakse ning pestakse materjali arvestades. Puitpõrand, vinüül, kivi ja laminaat ei vaja sama palju vett ega sama puhastusainet. Kui põrand jääb pärast pesu triibuline või kleepuv, ei ole asi alati halvas pesemises, vaid sageli vales vahendis või liiga suure koguse aine kasutamises.
Akende pesu tasub eraldi läbi rääkida. See võib olla väga vajalik, eriti kui korter antakse üle kevadel või suvel, kuid tulemus sõltub ka ligipääsust, ilmast ja akende seisukorrast. Kui aknaklaasil on vanad värvi- või krohvipritsmed, tuleb nende eemaldamist hinnata ettevaatlikult. Kõike, mis ehituse või remondi käigus klaasile kinnitub, ei saa eemaldada ilma riskita.
Tühi ruum ei tähenda alati lihtsat tööd
Levinud arvamus on, et kui mööbel on välja viidud, läheb koristus kiiresti. Mõnikord nii ongi. Sageli aga näitab tühi ruum rohkem, mitte vähem. Diivani alt leitakse tolmukihid, köögikapi alt rasvane mustus, seinte äärest loomakarvad ning kapipealsetelt peen tolm, mis on aastatega kogunenud.
Kolimisjärgse koristuse keerukust mõjutab ka see, kas enne kolimist on tehtud väikseid parandusi. Näiteks seinte pahteldamisel ja lihvimisel tekkiv peen tolm liigub igale poole. See settib liistudele, kappide sisemusse ja isegi kohtadesse, mis esmapilgul puhtad tunduvad. Selline tolm vajab läbimõeldud tööjärjekorda. Kui põrand pesta enne, kui kõrgemad pinnad on puhastatud, tuleb sama põrandat teha uuesti.
Seetõttu ei ole usaldusväärse hinnangu andmine pelgalt ruutmeetrite küsimus. Oluline on teada, mitu tuba on, milline on köögi ja vannitoa seisukord, kas ruum on juba tühi ning mida täpselt soovitakse üleandmiseks korda teha. Fotod või lühike ülevaatus aitavad vältida olukorda, kus kummalgi poolel on töö mahust erinev arusaam.
Kuidas teha koostöö koristajaga lihtsaks?
Kõige suurem abi on selgest infost. Anna teada, mis kuupäeval peab pind valmis olema, kas võtmed saab üle anda kohapeal või tuleb need kokku leppida muul viisil ning millised ruumid või seadmed vajavad eraldi tähelepanu. Kui näiteks ahju, külmkappi või kappe ei ole vaja puhastada, tasub see samuti välja öelda.
Enne tööpäeva võiks ruum olla võimalikult tühi. Prügi, allesjäänud esemed ja kolimiskastid võtavad aega ning võivad takistada ligipääsu pindadele, mida on vaja puhastada. Kui midagi jääb ruumi, tasub sellest ette rääkida. Samuti on hea kontrollida, et olemas oleks elekter, vesi ja ligipääs ruumile.
Turvalisus algab suhtlusest. Kui annad koristajale võtmed või uksekoodi, pead teadma, kes sinu koju tuleb ja kuidas võtmeid hoitakse. Anhel Puhastuses võtame seda vastutust väga tõsiselt. Puhtad lülitid, tolmuvabad liistud ja särav segisti on nähtav tulemus, kuid kliendi jaoks on sama tähtis teadmine, et kokkulepetest peetakse kinni ja tema kodu koheldakse lugupidavalt.
Puhtus, mis aitab uue peatüki rahulikult avada
Kolimine ei pea lõppema sellega, et seisad hilisõhtul tühjas korteris, puhastuslapp käes, ja püüad otsustada, kas vannituba on nüüd piisavalt puhas. Mõnikord on kõige mõistlikum teha osa tööst ise ning jätta keerulisemad kohad spetsialistile. Mõnikord on vaja terviklikku koristust. Õige valik sõltub ajast, ruumi seisukorrast ja sellest, millise tundega soovid ukse viimast korda sulgeda või uue kodu ukse esimest korda avada.
Hea kolimisjärgne koristus jätab ruumi korda, aga veel olulisem on see, et jätab inimesele ruumi hingata.