Laos annab põrand sageli esimesena märku, et töökorraldus vajab tähelepanu. Tolm koguneb riiulite alla, ratastega veetav kaup jätab jälgi, sissekantud liiv kraabib pinda ning väikest õli- või joogiplekki märgatakse vahel alles siis, kui keegi on sellel libisenud. Hea laoruumi põrandate hooldamise juhend ei ole seega lihtsalt pesemisplaan. See aitab hoida liikumisteed turvalised, põrandakatte kauem korras ja tööpäeva sujuvamana.
Meie kogemusest ei teki laopõrandate suurimad probleemid tavaliselt ühe päevaga. Need kogunevad vaikselt: põrandat pühitakse, kuid riiulite alt mitte; plekki püütakse eemaldada liiga tugeva ainega; masinpesu tehakse harva või valel ajal. Kui põrand on juba hall, kleepuv või kulunud, nõuab selle taastamine rohkem aega kui regulaarne hooldus.
Alustage põranda ja lao töö iseloomu tundmisest
Enne puhastusvahendi või masina valimist tuleb teada, milline põrand laos tegelikult on. Betoon, värvitud betoon, epoksükate, PVC, keraamiline plaat ja tööstuslik vinüül ei talu samu töövõtteid. Näiteks katmata betoon imab vedelikku kiiresti ning sinna sattunud õli võib jätta tumeda laigu sügavale pinda. PVC-põrandat võib aga kahjustada liiga kare hari või liiga tugev leeliseline aine.
Sama tähtis on küsida, mis põrandal iga päev toimub. Kas seal liiguvad kahveltõstukid, käsikärud ja kaubaalused? Kas töötajad käivad sisse õuest ning talvel tuuakse kaasa lund, liiva ja teesoola? Kas ruumis pakitakse kaupa, kasutatakse õlisid või hoitakse toiduaineid? Põranda hooldus peab lähtuma päris koormusest, mitte ainult sellest, kui suur ruum plaanil välja näeb.
Ühes laos võib piisata sellest, et liikumisteed puhastatakse iga päev ning kogu pind pestakse kord nädalas. Teises laos, kus käib tihe kaubavedu või töötatakse niiskete materjalidega, on vaja masinpesu mitu korda nädalas. Liiga harv hooldus jätab mustuse pinda kulutama. Liiga sage pesu valede vahenditega võib omakorda eemaldada kaitsekihi või muuta põranda tuhmiks.
Igapäevane hooldus hoiab ära kallima töö
Laopõranda igapäevane hooldus ei pea olema pikk, kuid see peab olema järjepidev. Kõige mõistlikum on teha ülevaatus vahetuse lõpus või enne järgmise tööpäeva algust. Siis on näha, kuhu on kogunenud pakkekile tükid, puitlaastud, liiv või vedelik.
Eriti tähelepanelikult tasub vaadata laadimisalasid, sissepääse, prügikonteinerite ümbrust, tööpinkide ees olevaid alasid ning riiuliridade otsi. Need kohad saavad kõige rohkem koormust ja jäävad samas sageli tavapuhastuses tahaplaanile. Kui liiv jääb rataste alla, toimib see nagu liivapaber: iga käru ja tõstukiga liigub mustus edasi ning hõõrub põrandakatet.
Igapäevases rutiinis võiksid olla järgmised tegevused:
- eemaldage lahtine praht ja pakendijäägid enne, kui need rataste alla satuvad;
- koristage märjad, õlised või kleepuvad plekid kohe, mitte päeva lõpus;
- puhastage sissepääsu matid ja vajadusel vahetage need kuivade vastu;
- kontrollige, et evakuatsiooniteed ja peamised liikumiskoridorid oleksid takistusteta;
- märkige üles korduvad probleemkohad, näiteks lekkiv masin või uksest sisse kanduv pori.
Viimane punkt aitab sageli rohkem kui üks korralik suurpuhastus. Kui põrand on igal hommikul ühe ukse juures porine, ei ole lahendus ainult sagedasem pesu. Võib-olla on vaja paremat porivaipa, pikemat mattide ala või selgemat kokkulepet, kuidas välialalt sisse liigutakse.
Plekk tuleb eemaldada õigel ajal ja õige meetodiga
Laos kasutatakse vahel põranda puhastamiseks esimest kättesaadavat vahendit. See on arusaadav, sest kiire tööpäeva keskel tahetakse probleem lihtsalt ära lahendada. Ometi võib vale aine muuta olukorra keerulisemaks. Liiga tugev puhastusvahend võib kahjustada katet, liiga palju vett võib minna vuukidesse või pragudesse ning valesti eemaldatud õli jääb põranda sisse hoopis laiemalt laiali.
Õli ja määrde puhul tuleb esmalt vedelik kokku koguda imava materjaliga. Alles siis saab kasutada põrandakattele sobivat rasva eemaldavat ainet. Pärast puhastust tuleb pind ka üle loputada või niiske mopiga üle käia, sest ainejäägid võivad muuta põranda libedaks. Värvi, liimi või silikooni puhul ei tasu jõuga kraapima hakata, enne kui on kindel, mida põrandakate talub.
Kui laos tekib keemiline leke, tuleb järgida kasutatava aine ohutusjuhiseid ning piirata ala kohe. Koristus ei ole siin ainult välimuse küsimus. Töötaja peab teadma, kas tegemist on ainega, mida võib veega lahjendada, või ainega, mille puhul tuleb kasutada erivahendeid ja kaitsevahendeid.
Masinpesu annab tulemuse siis, kui ettevalmistus on tehtud
Suure laoruumi põranda puhul on masinpesu sageli kõige mõistlikum viis saada ühtlane tulemus. Kuid pesumasin ei tee imet, kui põrand on enne täis kaubaaluste kilde, kilet või kuivanud mustust. Harjad võivad ummistuda, masin jätab triibud ning tulemus tundub pettumust valmistav, kuigi probleem oli ettevalmistuses.
Enne masinpesu tuleb põrand kuivalt puhastada ja suurem praht eemaldada. Seejärel valitakse põrandale sobiv hari, puhastusvahendi kogus ning vee hulk. Liiga palju pesuainet ei tee põrandat puhtamaks. Vastupidi, see võib jätta kleepuva jäägi, mille külge hakkab uus mustus kiiresti kinni.
Pärast pesu tuleb kontrollida ka masina kummiliiste ja imemisvõimet. Kui põrandale jääb vett, ei ole see ainult ebamugavus. Märg ala võib segada tööd, muuta liikumise ohtlikuks ning jätta kuivades nähtavad triibud. Seepärast planeeritakse põhjalikum masinpesu sageli ajale, mil laos on vähem liiklust või saab ala puhastuse ajaks turvaliselt sulgeda.
Ärge unustage riiulite alust ja põrandaservi
Laoruumi üldmulje võib olla korras, kuid riiulite alt vaadates on pilt teine. Sinna kogunevad kuude jooksul tolm, pakkelindi tükid, kile, putukad ja vahel ka niiskus. Kui need kohad jäävad tähelepanuta, liigub mustus lõpuks taas liikumisteedele.
Riiulite alune puhastus vajab eraldi plaani. Mõnes laos saab kasutada kitsast tolmuimejaotsikut või madalat põrandapesumasinat, teises tuleb puhastada käsitsi ning teha tööd tsoonide kaupa. Kui riiuleid ei ole võimalik liigutada, ei tähenda see, et nende alt ei peaks üldse koristama. See tähendab lihtsalt, et töö tuleb läbi mõelda ja aeg kokku leppida.
Ka seinte ääred, laadimisväravate ümbrus ja põrandaliistud väärivad tähelepanu. Just sinna koguneb tolm, mida põrandamasin alati kätte ei saa. Kui ruumis on palju peent pakenditolmu, võib see liikuda õhuga tagasi riiulitele ja kaubale. Seetõttu ei ole põranda hooldus kunagi päriselt ainult põranda küsimus.
Millal kutsuda appi professionaalne koristuspartner?
Kui põrand on muutunud kleepuvaks, mustus on sisse kulunud või tavapärane pesu enam tulemust ei anna, tasub olukorda hinnata koos spetsialistiga. Sama kehtib pärast remonti, riiulite ümberpaigutamist või suuremat kaubavahetust. Remondijärgne peen tolm võib settida pragudesse ja riiulite alla nii, et pelgast pühkimisest ei piisa.
Hea koostöö algab sellest, et koristuspartnerile räägitakse ausalt lao töökorraldusest. Millal liiguvad tõstukid, millised alad peavad alati vabaks jääma, mis tüüpi mustust kõige rohkem tekib ja millist põrandakatet tuleb hoida? Nii saab töö teha turvaliselt, ilma et puhastus takistaks ladu toimimast.
Põrand ei pea olema läikiv nagu esindussaalis, et see oleks hästi hooldatud. Laos on hea põrand selline, millel on turvaline liikuda, millelt mustus ei kandu kaubale ning mille seisukord ei tekita juhil iga päev uut muret. Kui põrandat märgatakse alles siis, kui midagi on valesti, on hooldus juba hiljaks jäänud. Järjepidev tähelepanu annab rahu, et vähemalt see osa töökeskkonnast on hoitud.