Uus põrand, värskelt värvitud seinad ja paigaldatud köök võivad jätta mulje, et töö on tehtud. Siis tõmbab päike üle aknalaua ja nähtavale tuleb peen hall tolmukiht. Ehitusjärgse koristuse kontrollnimekiri aitab just selles kohas – enne sissekolimist või ruumide avamist märgata detaile, mis tavalisel pilgul kahe silma vahele jäävad.
Ehitusjärgne koristus ei ole lihtsalt põhjalikum kodukoristus. Remondi- ja ehitustolm liigub ventilatsiooniavadesse, kappide ülemistele servadele, liistude vahele ning sageli ka sinna, kuhu ehitaja tööpäeva lõpus ei vaata. Lisaks tuleb arvestada värvi-, silikooni-, vuugisegu- ja kleebisejälgedega. Mõni pind vajab õrna lähenemist, mõni kannatab tugevamat meetodit. Vale puhastusvahend või liiga kare tööriist võib uue akna, põranda või segisti ära rikkuda kiiremini, kui plekki eemaldada jõuab.
Miks ei piisa ainult põranda pesemisest?
Meie töös näeme sageli kortereid, kus suuremad ehitusjäätmed on kenasti ära viidud, kuid avades köögikapi ukse, on riiulitel veel tolm. Või on vannituba visuaalselt puhas, aga segisti ümber on silikoonijäägid ja ventilatsioonirestil ehitustolm. Kui ruum on juba kasutuses, kandub see tolm sokkide, jalanõude ja õhu liikumisega uuesti laiali.
Kõige mõistlikum aeg koristuseks sõltub tööde järjekorrast. Tavaliselt tehakse põhjalik puhastus siis, kui suuremad tolmutööd, puurimine, lihvimine ja paigaldused on lõppenud. Kui paigaldaja tuleb pärast koristust veel mööblit reguleerima või silikooni lisama, ei tähenda see ebaõnnestunud koristust. See tähendab, et tasub tööde järjekord enne läbi rääkida ja vajadusel planeerida lõpus lühem viimistluskoristus.
Ehitusjärgse koristuse kontrollnimekiri enne töö algust
Enne kui puhastusvahendite järele haarata, tasub ruum rahulikult üle vaadata. See säästab aega ja aitab vältida vaidlusi selle üle, kas tegemist on mustuse, kahjustuse või pooleli jäänud ehitustööga.
Vaata üle järgmised asjad:
- kas ehituspraht, kaitsekiled, teibid ja suuremad pakendid on ruumidest eemaldatud;
- kas kõik pinnad on valmis ning värv, vuugisegu ja silikoon on piisavalt kuivanud;
- kas aknad, köögikapid, sanitaartehnika ja põrandad on kahjustusteta;
- kas elekter ja vesi toimivad ning ruumides on piisav valgustus;
- kas on pindu, mille kohta tuleb küsida tootja hooldusjuhist, näiteks looduslik kivi, õlitatud puit või eriviimistlusega metall.
See kontroll ei ole formaalsus. Näiteks värske värvipritse võib olla lihtne eemaldada õigel ajal, kuid mõne nädala pärast võib sama töö nõuda palju rohkem aega. Samuti ei tohi lahustiga minna kallale igale plekile. Uue põranda puhul võib üks liiga tugev aine jätta matid laigud, mida hiljem enam tagasi ei tee.
Alusta tolmust, mitte märjast lapist
Ehitustolmu suurim viga on see, et seda püütakse kohe märja lapiga kokku koguda. Siis muutub peen pulber sageli halliks kihiks, mis määrib lappi ja kandub järgmisele pinnale. Õige tööjärjekord on kuiv tolm eemaldada tolmuimeja, pehme harja või sobiva mikrokiudlapiga ning alles seejärel pinnad niiskelt puhastada.
Tolmuimejal peab olema korralik filter. Vastasel juhul võib masin osa kõige peenemast tolmust lihtsalt tagasi õhku puhuda. Allergiaga peres või ruumis, kus hakkavad tööle töötajad ja kliendid, on see eriti oluline. Tolm ei ole ainult esteetiline mure – see jääb õhku liikuma ja tekitab tunde, et uus ruum ei ole päriselt valmis.
Ruumide kaupa: mida kontrollida?
Köök ja sisseehitatud mööbel
Köök annab kõige rohkem tööd just detailide tõttu. Puhastada tuleb kapid seest ja väljast, sahtlite siinid, riiulid, käepidemed, sokliliistud ning kappide pealsed ja küljed. Kui köök on laeni, koguneb peen tolm sageli just ülemistele servadele, kuhu igapäevaselt ei vaadata.
Kontrolli töötasapinda ja valamut ehitusjääkide suhtes. Kraanikaussi ei tohiks hõõruda kareda käsnaga, sest uus roostevaba pind võib kriimustuda. Samuti tasub avada iga kapp ja sahtel, mitte piirduda välispinnaga. Korteri üleandmisel on see üks esimesi kohti, mida uus omanik või üürnik märkab.
Vannituba ja tualett
Vannitoas tuleb eristada katlakivi ja ehitusjääke. Uuel segistil olev valkjas kiht võib olla vuugisegupritsmed või kuivamisest jäänud mineraalijälg, kuid puhastusviis on erinev. Enne tugevama aine kasutamist tuleb materjal kindlaks teha.
Puhastada vajavad plaadid, vuugivahed, dušinurk, vann, segistid, peeglid, ventilatsioonirest, kappide sisemused ja WC-poti välispinnad. Kontrolli ka äravoolu. Remondi käigus satuvad sinna vahel vuugisegu tükid, kruvid või muud pisikesed jäägid, mis võivad hiljem ummistust põhjustada.
Aknad, klaaspinnad ja aknalauad
Akende pesuga ei tasu kiirustada, kui fassaaditööd või tolmused välitööd veel jätkuvad. Kui aeg on õige, eemalda kõigepealt raamidelt ja aknalaudadelt kuiv tolm. Klaasilt tuleb ettevaatlikult eemaldada värvi- ja kleebisejäljed, sest liigne surve või vale tera võib klaasi kriimustada.
Aknaraamide nurkadesse koguneb sageli eriti palju ehitustolmu. Pärast pesu kontrolli klaasi eri nurkade alt, sest otsene valgus näitab triibud ja sõrmejäljed välja alles siis, kui töö tundub juba lõpetatud.
Põrandad, uksed ja liistud
Põrand on viimane suur pind, kuid mitte viimane detail. Enne pesu peab eemaldama liiva, krohvipuru ja muu abrasiivse mustuse. Kui seda kohe mopiga lükata, võib eriti tundlikule vinüülile, lakitud parketile või värskelt paigaldatud põrandale jääda kriime.
Uste puhul tasub kontrollida lengi ülaserva, hingedepoolseid külgi, käepidemeid ja ukse alumist osa. Liistud koguvad tolmu väga kiiresti ning just nende puhtus annab ruumile lõpetatud ilme. Need on väikesed asjad, kuid inimene märkab neid kohe, kui istub põrandale last mängima või pakib esimesi kaste lahti.
Millal tasub töö usaldada spetsialistile?
Ise koristamine sobib hästi siis, kui remont oli väike, aega on piisavalt ja materjalid on tuttavad. Ühe värvitud toa või paari kapi paigalduse järel saab korraliku tööjärjekorra ja õigete vahenditega palju ära teha.
Spetsialisti abi on mõistlikum, kui tegemist on kogu korteri, maja, kontori või äripinnaga, kui tolmu on palju või kui pinnad on kallid ja tundlikud. Samuti siis, kui ruum tuleb kindlaks kuupäevaks üle anda. Meie jaoks algab selline töö alati küsimustega: mis töid tehti, millised pinnad on uued, kas ruumis on veel tegijaid liikumas ja millal peab ruum kasutusvalmis olema. Nii ei teki olukorda, kus koristaja eemaldab tolmu, kuid järgmisel päeval tehakse samas ruumis veel lihvimistöid.
Anhel Puhastuses peame oluliseks, et klient teaks, mida töö sisaldab ja mis võib vajada eraldi kokkulepet. Näiteks ehitusprahi äravedu, kõrgelt ligipääsetavad aknad või väga kinnistunud värvijäägid võivad vajada rohkem aega ja teistsuguseid töövahendeid. Aus kokkulepe enne töö algust on parem kui ilus lubadus, mida hiljem täita ei saa.
Viimane ring enne võtmete üleandmist
Kui koristus on tehtud, ära piirdu pilguga ukse pealt. Lülita tuled sisse, ava kapid, tõmba sahtlid välja ja vaata aknaid külje pealt. Kontrolli lüliteid, pistikupesi, ukselinke, peegleid, ventilatsioonireste ning liiste. Käi ruumis aeglaselt ringi nii, nagu astuksid sinna esimest korda sisse.
Kui ruum on kodu, kujuta ette esimest hommikut seal. Kas köögiriiulile saab nõud panna? Kas vannitoas võib lapse paljajalu põrandale lasta? Kui ruum on kontor või kauplus, küsi endalt, kas võiksid selle ukse kohe kliendile avada. See viimane rahulik kontrollring annab palju rohkem kindlust kui kiiruga tehtud linnukesed paberil.