Kui remont on just läbi saanud, ei jää maha ainult kilekotid, pakendid ja mõned plekid põrandal. Alles siis algab see osa, mida paljud alguses alahindavad – peen ehitustolm, aknaraamide vahele kogunenud mustus, vuugijäägid, silikooniäpardused ja pinnad, mis näivad kaugelt puhtad, aga käega üle tõmmates jätavad sõrmed halliks. Just sellepärast küsitaksegi sageli: mida sisaldab ehitusjärgne koristus?
Lühike vastus on, et see ei ole tavaline kodukoristus. Ehitusjärgne koristus tähendab põhjalikku tööd pärast remonti, ehitust või suuremat uuendust, et ruum oleks päriselt kasutusvalmis. Mitte lihtsalt visuaalselt viisakas, vaid selline, kus võib kapid täita, lapse põrandale mängima lasta või kliendi kontorisse vastu võtta ilma, et tolm iga liigutusega uuesti õhku tõuseks.
Mida sisaldab ehitusjärgne koristus päriselt?
Praktikas algab kõik kuiva ja lahtise mustuse eemaldamisest. Ehituse järel on ruumis tavaliselt palju peent tolmu, mis ei asu ainult põrandal. Seda on liistudel, pistikupesade ümber, uste servades, lampidel, radiaatorite vahel, kappide peal ja vahel ka seintel. Kui see tolm kohe märjaks teha, muutub see kergesti halliks kihiks, mida on palju ebamugavam eemaldada. Seepärast tehakse tööd õiges järjekorras.
Seejärel puhastatakse põhjalikult kõik pinnad, mis remondi ajal tolmu ja jääke koguvad. Siia kuuluvad aknalauad, uksepiidad, lülitid, pistikud, liistud, riiulid, sisseehitatud mööbli välispinnad, töötasapinnad ja vajadusel ka kappide sisemused, kui need on tolmuseks saanud. Kui ruumis on olnud puurimist, lihvimist või plaatimist, tuleb tähelepanu pöörata ka nurkadele ja kitsastele vahedele, kuhu peen tolm eriti hästi peitu jääb.
Põrandad vajavad peaaegu alati eraldi käsitlust. Asi ei ole ainult pesus. Sageli tuleb enne kontrollida, kas pinnal on värvipritsmeid, pahtlitolmu, vuugijääke või jalatsijälgi, mis on ehitustööde käigus sisse kulunud. Erinevad põrandad nõuavad erinevat lähenemist. Parketti ei saa kohelda samamoodi nagu kivipõrandat ja värskelt paigaldatud pinda ei tohi puhastada liiga tugeva vahendi ega vale töövõttega.
Aknad ja klaaspinnad on eraldi teema. Pärast remonti on klaasil sageli tolmukiht, kleepsujäljed, silikoonitäpid või krohvipritsmed. Klaasi puhtaks saamine ei tähenda ainult ühe lapiga üle tõmbamist. Puhastada tuleb ka raamid, siinid, aknalauad ja sageli ka tihendite ümbrus, kuhu ehitustolm kinni jääb. Kui seda teha hooletult, jääb tulemus triibuline või hakkab valguse käes mustus alles siis välja paistma.
Mis tööd kuuluvad tavaliselt ehitusjärgse koristuse sisse?
Kuigi iga objekt on erinev, on enamasti sees järgmised tööd:
- ehitustolmu eemaldamine kõikidelt ligipääsetavatelt pindadelt
- põrandate tolmuimejaga puhastamine ja pesu vastavalt pinnakattele
- akende, klaaspindade, raamide ja aknalaudade puhastus
- uste, linkide, piitade, liistude ja lülitite puhastus
- sanitaartehnika puhastus vannitoas ja tualetis
- köögipindade ja sisseehitatud mööbli välispindade puhastus
- ehitusest jäänud täppide ja jääkide eemaldamine võimaluse piires
- prügi kokkukogumine, kui see on eelnevalt kokku lepitud
Sõna “võimaluse piires” on siin oluline. Kõike ei saa eemaldada ilma pinda kahjustamata. Näiteks kui värv või montaaživaht on juba pikalt pinnale kuivanud, tuleb enne hinnata, kas selle eemaldamine on ohutu. Aus teenusepakkuja ütleb selle kliendile välja, mitte ei hakka jõuga kraapima lootuses, et äkki läheb hästi.
Mida ehitusjärgne koristus ei pruugi sisaldada?
Siin tekivad kõige sagedamini arusaamatused. Klient eeldab vahel, et teenus hõlmab kõike alates ehitusprügi äraveost kuni mööbli kokkupanekuni. Tegelikult sõltub palju kokkuleppest ja objekti seisust.
Ehitusjärgne koristus ei tähenda tavaliselt seda, et ruumis sorteeritakse laiali jäetud tööriistu, veetakse ära suur ehituspraht või eemaldatakse ohtlikke jäätmeid. Samuti ei kuulu alati vaikimisi hinna sisse väga kõrgete lagede, raskesti ligipääsetavate valgustite või värskete, veel täielikult kuivamata pindade puhastus. Kui ruumis on palju mööblit sees, võib töö olla ajamahukam, sest kõigepealt tuleb pääseda pindadele ligi.
Meie töös tuleb ette ka olukordi, kus klient ütleb, et “remont oli väike”. Kohapeal selgub, et vahetati küll ainult köök, kuid tolm liikus ventilatsiooni ja liikumisega elutuppa, magamistuppa ja esikusse. Ehitustolm ei püsi viisakalt ühe ukse taga. Seepärast on oluline rääkida läbi, millised ruumid tegelikult puhastamist vajavad.
Miks see töö võtab rohkem aega kui tavaline koristus?
Sellepärast, et ehitustolm käitub teisiti kui igapäevane mustus. See on peenem, liigub kergemini ja settib kohtadesse, kuhu tavalise koristuse ajal ei vaadata. Kui kodus on pärast remonti kapp pealt valge, siis enamasti on sama tolm ka kapi külgedel, hingedel, sahtlisiinidel ja liistude peal. Kui teha ainult pealispind puhtaks, tuleb ülejäänu mõne päevaga uuesti välja.
Teine põhjus on töö järjekord. Ehitusjärgset koristust ei saa teha kiirustades ega suvalises tempos. Kõigepealt eemaldatakse kuiv mustus, siis puhastatakse kõrgemad pinnad, seejärel detailid ja alles lõpuks põrandad. Vastasel juhul teeb inimene sama tööd mitu korda.
Kolmas põhjus on see, et ehitusjärgne koristus nõuab õigete vahendite tundmist. Kõik plekid ei tule maha sama ainega ja kõik pinnad ei talu sama töötlust. Keraamiline plaat, naturaalne puit, matt must segisti ja uus köögitasapind vajavad eri lähenemist. Kui seda ei teata, võib koristamisega teha rohkem kahju kui remont ise.
Millest sõltub hind?
Kõige rohkem mõjutab hinda ruumi tegelik seisukord, mitte ainult ruutmeetrid. 50-ruutmeetrine korter, kus tehti värskendusremont ja ehitajad hoidsid korda, võib olla lihtsam kui 30-ruutmeetrine vannituba pärast suuremat plaatimist ja vuukimist. Tolmu hulk, jääkide tüüp, akende arv, mööbli olemasolu ja see, kas ruum on tühi või kasutuses, muudavad töömahtu päris palju.
Oluline on ka see, kas koristus tehakse kohe pärast tööde lõppu või alles nädalaid hiljem. Mida kauem jäägid pindadel seisavad, seda keerulisem võib olla nende eemaldamine. Eriti kehtib see silikooni, vuugihägu, värvitäppide ja lubjajälgede kohta.
Sellepärast ei ole mõistlik tellida ehitusjärgset koristust ainult ühe numbri järgi, ilma et keegi objekti või vähemalt fotosid näeks. Kui pakkumine tehakse liiga umbkaudu, tuleb hiljem pettumus kas kliendil või tegijal.
Kuidas valmistuda, et koristus läheks ladusamalt?
Kõige parem on, kui ehitustööd on päriselt lõpetatud. Pinnad peaksid olema kuivad, töömehed lahkunud ja suurem praht kokku kogutud. Kui samal ajal veel puuritatakse, saetakse või paigaldatakse liiste, ei püsi tulemus puhas ja koristaja teeb sisuliselt topelttööd.
Kasuks tuleb ka see, kui klient ütleb ausalt, mis ruumis tehti ja millised kohad teevad talle enim muret. Mõni tahab, et enne sissekolimist oleks eriti hoolikalt puhastatud köök ja vannituba. Teine muretseb akende pärast. Kolmas soovib, et pärast kontoriremonti saaks töötajad järgmisel hommikul normaalselt tööle tulla. Kui ootused on alguses selged, on lõpptulemus palju rahulikum kõigi jaoks.
Kui kodus või äripinnal on õrnu pindu, eritellimusmööblit või hiljuti paigaldatud materjale, tasub see kindlasti ette ära märkida. See ei ole pisiasi. Hea koristaja ei taha lihtsalt kiiresti valmis saada, vaid teha töö nii, et ruum jääks puhtaks ja pinnad terveks.
Kellele ehitusjärgne koristus on kõige rohkem abiks?
Kõige rohkem hindavad seda teenust inimesed, kellel on niigi käed tööd täis. Pered, kes tahavad pärast remonti lõpuks koju tagasi kolida. Korteriomanikud, kes valmistavad pinda üürnikule üleandmiseks. Büroojuhid, kes ei saa lubada, et töötajad tulevad esmaspäeval tolmusesse kontorisse. Ja ka need, kes alguses mõtlesid ise koristada, kuid said esimese akna või esimese liisturingi järel aru, kui palju aega ja kannatust see tegelikult võtab.
Me näeme seda oma töös sageli. Inimene ei telli ehitusjärgset koristust sellepärast, et ta ei oskaks lappi käes hoida. Ta tellib selle sellepärast, et tahab pärast pikka remonti lõpuks tunda kergendust, mitte veeta veel kahte päeva põlvili liiste puhastades.
Kui küsida, mida sisaldab ehitusjärgne koristus, siis kõige ausam vastus on see: see sisaldab põhjalikku puhastust, õiget tööjärjekorda, tähelepanu detailidele ja palju rohkem kannatust, kui esmapilgul paistab. Hästi tehtud töö tunneb ära selle järgi, et ruum ei näe lihtsalt puhas välja, vaid seal on hea olla. Ja pärast remonti on see tunne vahel sama väärtuslik kui remont ise.