Remondi lõpp ei tähenda veel, et kodu oleks valmis. Värske värvi lõhn võib olla kadunud ja töömehed läinud, kuid peen ehitustolm on sageli alles: aknaraamidel, kappide sees, radiaatorite vahel, liistudel ja isegi kohtades, mida esmapilgul ei märka. Küsimus, kuidas puhastada pärast remonti, ei ole ainult põranda üle pesemises. Õige järjekord ja õiged töövõtted määravad, kas ruum saab päriselt puhtaks või hakkab tolm järgmistel päevadel uuesti pindadele langema.
Meie töös näeme sageli olukorda, kus inimene on pärast remonti juba mitu tundi koristanud, kuid tunneb järgmisel hommikul, et kõik on taas hallika tolmukihiga kaetud. See ei tähenda, et ta oleks lohakalt koristanud. Remonditolm on lihtsalt tavalisest majapidamistolmust palju peenem ja liigub õhus kaua. Kiirustades või vales järjekorras töötades tõstate selle uuesti lendu.
Enne koristamist lase ruumil rahuneda
Kui võimalik, ärge alustage kohe samal päeval, kui saagimine, lihvimine või pahteldamine on lõppenud. Eriti värvitud, lakitud või silikoonitud pinnad võivad vajada kuivamiseks rohkem aega, kui esmapilgul tundub. Pind, mis tundub kuiv, ei pruugi veel tugevat hõõrumist või niisket lappi hästi taluda.
Kõigepealt eemaldage ruumist ehitusjäätmed, pakendid, maalriteibid ja kaitsekiled. Vaadake üle aknad, põrandad ja mööbel. Kui ruumis on uus parkett, naturaalne kivi, mattmust segisti või erilise viimistlusega köögitasapind, tasub enne puhastusvahendi kasutamist uurida, mida tootja sellele pinnale lubab. Üks vale tugevatoimeline aine võib jätta jälje, mida hiljem enam ära ei paranda.
Avage aknad lühikeseks ajaks tuulutamiseks, kuid vältige tugevat tõmbetuult, kui ruumis on palju lahtist tolmu. Muidu liigub see lihtsalt ühest nurgast teise või lendab puhastatud pinnale tagasi.
Kuidas puhastada pärast remonti õiges järjekorras
Remondijärgse koristuse kõige olulisem reegel on lihtne: liikuge ülevalt alla ja kuivalt märjale. Alustage laest, valgustitest, seinte ülaosast ja kõrgetest riiulitest. Alles seejärel puhastage kapid, aknalauad, uksed, radiaatorid, liistud ja lõpuks põrand.
Kui pesete põranda kohe alguses ära, kukub riiulitelt ja aknaraamidelt eemaldatud tolm sinna tagasi. Sama juhtub siis, kui hakkate märja lapiga tolmust seina hõõruma. Märg lapp muudab kuiva ehitustolmu sageli mudaseks kihiks, mis jääb värvipinnale triibuna kinni.
Esmatööks vajate tavaliselt järgmisi asju:
- hea filtriga tolmuimejat, mille otsik ei kriimusta pindu;
- pehmeid mikrokiudlappe, mida saab sageli vahetada;
- puhast vett ja neutraalset puhastusvahendit;
- väikest pehmet harja liistude, vuukide ja radiaatorite jaoks;
- kaabitsat ning klaasile sobivat vahendit akende puhastamiseks.
Tolmuimejaga töötades ärge suruge otsikut vastu värskelt värvitud seina või õrna pinda. Kõige turvalisem on kasutada pehmet harjasotsikut ja liikuda rahulikult. Kappide sees, sahtlites ning radiaatorite taga aitab väike pintsel või pehme hari tolmu lahti saada, enne kui selle tolmuimejaga kokku kogute.
Pärast esimest tolmuimemist pühkige pinnad kergelt niiske, hästi kuivaks väänatud mikrokiudlapiga. Lappi tuleb loputada või vahetada sagedamini, kui tavakoristuses harjunud olete. Kui lapp on juba hall, ei korja see tolmu enam üles, vaid veab selle järgmisele kapiküljele kaasa.
Ära alahinda kappide, liistude ja ventilatsiooniavasid
Kõige petlikumad kohad ei ole tavaliselt keset tuba, vaid selle servades. Köögikappide pealsed, garderoobide sisemused, uksepiidad, pistikupesade ümbrus ja põrandaliistud koguvad remondi ajal peent tolmu väga hästi. Kui mööbel on olnud kilega kaetud, ei tähenda see alati, et see on puhas. Kile eemaldamisel võib selle peal olnud tolm liikuda just kapi ette ja sisse.
Kappide puhul soovitame teha töö kahes ringis. Esmalt imege ära kuiv tolm, seejärel puhastage riiulid niiske lapiga. Kui kapp on köögis, pühkige üle ka uksehinged, käepidemed ning sahtlite siinid. Need on detailid, mida silm kohe ei otsi, kuid mida inimene puudutab iga päev.
Ventilatsiooniavad ja radiaatorid vajavad samuti tähelepanu. Kui sinna jääb ehitustolmu, hakkab õhu liikumine seda ruumi tagasi kandma. Allergiku või väikese lapsega pere jaoks ei ole see väike asi. Kõiki ventilatsioonisüsteemi osi ei tohiks ise lahti võtta, kuid nähtavad restid saab enamasti ettevaatlikult puhastada. Keerulisema süsteemi puhul on targem küsida nõu spetsialistilt.
Aknad ja värsked värvipritsmed nõuavad rahulikku kätt
Akende pesu pärast remonti võib võtta rohkem aega kui kogu ülejäänud ruumi puhastamine. Klaasil võivad olla pahtli-, silikooni-, värvi- või krohvitäpid ning aknaraamide nurkadesse koguneb tolm, mida tavalise lapiga hästi kätte ei saa.
Kõige suurem viga on hakata kuivi terakesi kohe kaabitsaga üle klaasi vedama. Liiv, krohviosakesed ja muu kare mustus võivad klaasi kriimustada. Peske klaas esmalt rohke vee ja pehme lapiga puhtaks. Alles siis hinnake, kas mõni täpp vajab ettevaatlikku eemaldamist. Kui te pole kindel, mis materjaliga tegemist on, ärge proovige seda lahustada juhusliku tugeva ainega. Aknaraamide plast, alumiinium, puit ja värvitud pind reageerivad erinevalt.
Sama kehtib värviplekkide kohta põrandal. Plaadilt võib väike tilk tulla ära üsna lihtsalt, kuid õlitatud puitpõrand, vinüül ja naturaalne kivi vajavad teistsugust lähenemist. Meie kogemus ütleb, et enne tugevama vahendi kasutamist tasub alati teha proov väikeses varjatud kohas.
Põrand tuleb sageli pesta rohkem kui ühe korra
Kui kõik kõrgemad pinnad on puhastatud, jõuab kätte põrand. Kõigepealt tolmuimejaga, seejärel pesuga. Remondijärgselt ei piisa tihti ühest pesukorrast, sest esimene ring korjab üles suurema tolmu ja teine annab põrandale puhta lõpptulemuse.
Puit- ja laminaatpõrandal kasutage vähe vett. Liiga märg mopp võib niiskuse vuukidesse viia ning jätab põrandale triibud. Plaatpõranda puhul jääb mustus tihti vuukidesse ja nurkadesse, kus võib vaja minna pehmet harja. Suurel äripinnal, laos või kontoris on põrandate masinpesu sageli mõistlikum, sest see eemaldab peene tolmu ühtlasemalt ning säästab aega.
Pärast pesu vaadake põrandat külje pealt, eriti akna valguses. Nii tulevad nähtavale kuivanud triibud, värvipritsmed ja tolm liistude ääres. Just see viimane kontroll eristab ruumi, mis on lihtsalt üle käidud, ruumist, kuhu on hea päriselt sisse kolida või tööpäeva alustada.
Millal tasub remondijärgne koristus usaldada spetsialistile?
Ise saab paljude väiksemate töödega hästi hakkama, eriti kui remont piirdus ühe toa värskendamisega. Kui aga tehtud on suurem korteriremont, paigaldatud uus köök, lihvitud põrandaid või ruumis on palju klaaspindu ja ehitustolmu, muutub töö kiiresti mahukaks. Siis ei ole küsimus ainult ajas, vaid ka vahendites, pindade tundmises ja selles, et midagi uut kogemata ära ei rikuks.
Anhel Puhastuses alustame sellise töö puhul alati ruumide ja materjalide ülevaatamisest. Küsime, mis remonti tehti, millised pinnad on uued ja kas ruumis on midagi, mille suhtes tuleb eriti ettevaatlik olla. Nii ei käi koristus ühe üldise skeemi järgi, vaid päriselt selle kodu või tööruumi järgi, mis meie ette usaldatakse.
Pärast remonti ei pea kõike ühe päevaga ise ära tegema. Kui jõud on otsas, valige vähemalt õiged esimesed sammud: eemaldage kuiv tolm, puhastage õhk ja pinnad ülevalt alla ning jätke õrnad või keerulised kohad rahulikult hilisemaks. Puhas kodu peaks olema remondi viimane hea tunne, mitte veel üks väsitav töö nimekirjas.