Kolimispäeva õhtul ei jää tavaliselt jõudu selleks, et küürida vannitoa segistit, pesta köögikappe seestpoolt või tõmmata tolmu liistude vahelt. Ometi on just need tööd sageli need, mis määravad, kas vana kodu saab rahulikult üle antud ja uus kodu tundub päriselt oma. Siin on viis põhjust tellida kolimisjärgne koristus siis, kui kolimine on niigi täis kaste, tähtaegu ja otsuseid.
1. Kolimine võtab rohkem aega, kui alguses tundub
Kolimise juures ei kulu aeg ainult asjade pakkimisele ja auto laadimisele. Tuleb sorteerida, mida kaasa võtta ja mida ära anda, vormistada lepinguid, teha aadressimuudatusi, korraldada laste või lemmikloomade päev ning võtta vastu mööblit. Kui viimane kast on uues kodus, on vana korter või maja alles pooleli.
Kolimisjärgne koristus tähendab sageli rohkemat kui põranda pesu. Tühjas ruumis tulevad hästi nähtavale külmkapi tagune tolm, köögikappide riiulitele jäänud puru, ahjupritsmed, katlakivi dušinurgas ja sõrmejäljed ustel. Need kohad võivad igapäevaelus jääda märkamatuks, kuid üleandmisel mitte.
Meie töös näeme sageli, et inimene planeerib koristuseks ühe õhtu. Tegelikult venib see töö mitme päeva peale, sest enne tuleb veel viimased asjad ära viia, jäätmed sorteerida ja õiged puhastusvahendid leida. Koristaja kutsumine ei ole luksus sellepärast, et keegi teine peseb põrandat. See on võimalus kasutada oma aega seal, kus seda on kolimise ajal rohkem vaja.
2. Korteri üleandmisel loevad detailid
Üürikorteri või müüdud kodu üleandmine on hetk, kus puhtus ei ole ainult mulje küsimus. See aitab hoida suhtluse omaniku, üürniku või uue elanikuga selge ja rahulikuna. Kui köök, vannituba ning nähtavad pinnad on hoolikalt puhastatud, jääb vähem ruumi vaidluseks selle üle, mis seisus ruumid üle anti.
Kõige rohkem tähelepanu vajavad tavaliselt köök ja vannituba. Köögis koguneb rasv kapinuppudele, kubu filtrite ümber, pliidi külgedele ning kapiuste servadesse. Vannitoas annavad tooni katlakivi, seebijäägid ja vuukidesse kogunenud mustus. Need ei pruugi kaduda ühe kiire pühkimisega, eriti kui pind on pikemat aega igapäevases kasutuses olnud.
Korralik töö algab sellest, et vaatame üle, millised pinnad ja materjalid ruumis on. Kõigile ei sobi sama vahend ega sama tugev hõõrumine. Näiteks looduslikust kivist töötasapind, matt must segisti ja vana emailvann vajavad eri lähenemist. Vale aine võib jätta plekid või rikkuda viimistluse ning siis on hea kavatsusega koristusest rohkem kahju kui kasu.
Puhtus ei paranda kulumist
Siin tasub olla aus. Koristus eemaldab mustuse, tolmu ja enamiku igapäevaste jälgede, kuid see ei tee olematuks kulunud põrandat, päikese käes pleekinud kardinaid ega ammu kahjustunud vuuke. Kui mõni pind vajab remonti, on parem sellest üleandmisel otse rääkida. Puhas ruum aitab eristada tavapärast kulumist hooldamata jätmisest.
3. Õiged töövahendid annavad teistsuguse tulemuse
Paljudel kodudel on olemas tolmuimeja, mopp ja mõned puhastusvahendid. See on tavaliseks hoolduseks piisav. Kolimise järel aga tuleb sageli puhastada kohti, kuhu iganädalase koristuse ajal ei jõuta: kappide pealsed, radiaatorite vahed, ukseraamide servad, ventilatsioonirestid, põrandaliistud ja aknalauad.
Eriti keeruline on peen tolm. Kui korteris on enne kolimist tehtud väikest remonti, mööblit kokku pandud või seina puuritud, settib tolm kapipindadele ja nurkadesse uuesti ka pärast esimest puhastust. Seda ei lahenda lihtsalt tugevama lõhnaga vahend. Vaja on õiget tööjärjekorda: esmalt kuiv tolm kontrollitult eemaldada, seejärel puhastada pinnad ja lõpuks kontrollida, kuhu tolm on veel liikunud.
Koolitatud töötaja ei tule ruumi lihtsalt vahendipudeliga. Ta hindab enne töö alustamist, mida saab pesta, mida tuleb puhastada kuivalt ning millistele pindadele ei tohi liigset niiskust jätta. Puit, laminaat, looduslik kivi, peeglid, roostevaba teras ja tekstiil käituvad puhastamisel erinevalt. See teadmine säästab pindu ning aitab saavutada tulemuse, mis ei ole ainult esmapilgul puhas.
4. Uus kodu väärib rahulikku algust
Uude koju jõudes soovib enamik inimesi võimalikult kiiresti hakata elama, mitte koristusvahenditega kappide vahel liikuma. Ka siis, kui eelmine elanik on enda arvates kenasti koristanud, on täiesti arusaadav soov teha ruum enne sissekolimist enda jaoks üle.
See on eriti tähtis lastega peredele, allergikutele ja inimestele, kellel on tundlikkus tolmu või tugevate lõhnade suhtes. Meie kogemuse järgi annab suurima rahulolu see, kui köök saab enne nõude kappidesse panemist puhtaks, vannituba enne esimest kasutust värskeks ning põrandad enne vaipade ja mööbli paigale toomist hooldatud.
Kolimisjärgne koristus ei pea alati tähendama kogu maja põhjalikku puhastamist. Mõnikord on kõige mõistlikum keskenduda köögile, sanitaarruumidele, akendele või tühjaks jäänud vanale korterile. Kõik sõltub sellest, kui heas seisus ruumid on, kui palju aega on ning mida omanik või uus elanik üleandmisel ootab. Hea teenus algabki küsimusest, mida teil päriselt vaja on, mitte sellest, kui pika tööde loetelu saab pakkumisse kirjutada.
5. Sa ei pea kandma kogu vastutust üksi
Kodu või kontori võtmete usaldamine teisele inimesele on isiklik asi. Seda ei tohiks võtta kergekäeliselt. Koristusettevõtte valimisel tasub küsida, kuidas töö kokku lepitakse, kes tuleb kohale, mida hind sisaldab ja kuidas käitutakse siis, kui töö käigus ilmneb midagi ootamatut.
Selge suhtlus hoiab ära pettumuse mõlemalt poolt. Näiteks võib selguda, et kapid tuleb tühjaks teha enne koristust, akende pesu vajab eraldi kokkulepet või mõni plekki täis diivan vajab tekstiilipesu, mitte tavapärast pinnapuhastust. Kui need asjad räägitakse enne läbi, on tööpäev rahulikum ja tulemus vastab paremini ootusele.
Anhel Puhastuses peame oluliseks, et klient teaks, mis tema ruumides tehakse ja miks. Detailid, nagu puhas ukselink, tolmuta põrandaliist või särav peegel, ei ole meie jaoks pisiasjad. Need on märgid, et ruumi on koheldud lugupidavalt. Sama oluline on vastutuse võtmine ja kokkulepetest kinnipidamine, sest koristus ei tohiks lisada kolimisele üht uut muret.
Millal võiks siiski ise koristada?
Kui tegemist on väikese, hästi hoitud ja juba tühja korteriga ning aega on piisavalt, võib isetegemine olla täiesti mõistlik valik. Siis tasub alustada kõrgemalt ja liikuda allapoole: kapid ning riiulid, seinte lähedased pinnad, köök ja vannituba, lõpuks põrandad. Ärge peske põrandat enne, kui olete ülejäänud tolmu eemaldanud, vastasel juhul tuleb sama tööd teha kaks korda.
Professionaalne abi on kõige rohkem väärt siis, kui tähtaeg on lähedal, ruum on suurem, pinnad vajavad põhjalikumat puhastust või energia on lihtsalt otsas. Kolimine ei pea olema tõestus, et jõuate kõigega üksi hakkama. Mõnikord on kõige praktilisem otsus jätta üks suur töö usaldusväärsete käte hooleks ja võtta uude etappi kaasa veidi rohkem rahu.