Klient ei pruugi teada, millal viimati põrandat pesti või mitu korda päevas peeglit puhastati. Küll aga märkab ta kohe sõrmejälgi klaasuksel, juuksekarvu tooli all, kleepuvat letti ja plekilist valamut. Ilusalongi puhastuse juhend ei ole seetõttu lihtsalt tööde nimekiri. See on kokkulepe iseendaga, et inimene saabub ruumi, kus tal on mugav end usaldada teie kätesse.
Ilusalongis käib päev läbi palju inimesi. Koos nendega tulevad sisse tänavatolm, niiskus, juuksed, kosmeetikatoodete jäägid ja vahel ka halb ilm. Samal ajal peab ruum jääma rahulikuks ning hoolitsetuks, sest klient tuleb siia sageli võtma aega iseendale. Puhtus ei tohiks olla asi, mille pärast töötaja või omanik päeva jooksul muretseb.
Ilusalongi puhastuse juhend algab töövoost
Kõige paremini toimib koristus siis, kui see käib salongi töö rütmiga kaasas. Hommikune avamine, klientide vahed, päeva lõpp ja põhjalikum nädalane hooldus on eri tööd. Kui kõik jäetakse õhtusse, koguneb päeva jooksul nii palju pisiasju, et töötaja lõpetab väsinult ning mõni oluline koht jääb paratamatult kahe silma vahele.
Meie kogemus ütleb, et salongis ei teki halba üldmuljet enamasti ühest suurest puudusest. See tekib detailidest: kraanikausi ümbrusse kuivanud veetilkadest, tumedast rätikukorvist, tootepritsmetega peeglist või tolmust, mis koguneb lampide ja riiulite servadele. Need kohad ei nõua alati palju aega, kuid nõuavad kindlat süsteemi.
Hommikul tasub enne esimese kliendi saabumist üle vaadata sissepääs, ooteala, tööpinnad, peeglid, valamud ja tualettruum. Põrand peab olema puhas ka nurkadest ning prügikastid tühjad. Kui väljas on vihmane või lörtsine päev, vajab sissepääs rohkem tähelepanu kui kuiva ilmaga. Just seal kujuneb esimene tunne, kas salong on hoitud.
Klientide vahel on mõistlik teha lühike töökoha taastamine. Eemaldage nähtavad juuksed, pühkige tööpind ja tooli käetoed, korrastage tooted ning vahetage vajadusel rätikud. See ei ole suurpuhastus. See on viis näidata järgmisele kliendile, et tema aeg algab puhtalt lehelt.
Tööala, kus hügieen peab olema nähtav
Juuksuri-, küüne- ja iluteenuste ala ei määrdu ühtemoodi. Seetõttu ei saa kogu salongi puhastada ühe lapi, ühe ämbri ja ühe harjumusega. Näiteks juuksed liiguvad kergesti ruumis ringi ning jäävad kinni toolijalgade, kappide rataste ja liistude juurde. Küünetöö alal koguneb peen viilimistolm, mis settib ka riiulitele ja seadmete ümber. Näohoolduse ruumis on tähelepanu keskmes puhas lamamistool, tasapinnad ja tekstiilid.
Töövahendid, mis puutuvad kokku kliendi naha, küünte või juustega, vajavad omaette puhastamise ja vajadusel desinfitseerimise korda. Siin ei piisa sellest, et ese näeb puhas välja. Salongi omanikul tasub kirja panna, kes mille eest vastutab, millal vahendid puhastatakse ja kus neid hoitakse. Kui vastutus on ainult üldiselt kõigi oma, jääb see kiirel päeval sageli kellegi tegemata.
Puhastuslapid võiksid olla kasutusalade järgi eraldi. Tualettruumi lapp ei tohi kunagi jõuda vastuvõtulauale või tööpinnale, isegi kui see on pärast pesu visuaalselt puhas. Selge värvide või märgistustega süsteem vähendab eksimusi ja teeb ka uue töötaja väljaõppe lihtsamaks.
Keemiat valides tasub vaadata, millise pinnaga on tegemist. Kanget vahendit ei ole alati vaja ja see võib rikkuda peegli serva, metallpinda, puitu või kunstnahast tooli. Kosmeetikajääk, katlakivi ja tavapärane tolm vajavad eri lähenemist. Kui puhastusvahend jätab pärast kuivamist kleepuva kihi, kogub pind varsti veel rohkem mustust ning tulemus näib kehvem kui enne.
Peeglid, valamud ja toolid
Peegel on salongis töövahend ja kliendi jaoks üks nähtavamaid pindu. Selle puhastamisel jäävad triibud sageli alles siis, kui lapp on liiga märg, must või pehme vee asemel kasutatakse liiga palju vahendit. Mõistlik on puhastada peegleid regulaarselt vähese vahendiga ja kuiva mikrokiudlapiga üle viimistleda.
Valamu ümbruses kogunevad kiiresti juuksed, veepritsmed ja toodete jäägid. Kui neid päeva jooksul eemaldada, ei teki õhtuks raskesti eemaldatavat kihti. Toolide puhul vaadake alati üle nii iste, käetoed kui ka alumine raam ja rattad. Klient näeb istet, koristaja näeb ka seda, mis jääb tooli alla. Mõlemad vaated loevad.
Päeva lõpus ei piisa ainult põranda pesemisest
Õhtune koristus määrab, milline on järgmise päeva algus. Kõigepealt eemaldatakse prügist juuksed, ühekordsed materjalid ja muud jäätmed vastavalt salongis kasutatavatele töövõtetele. Seejärel puhastatakse tööpinnad, valamud, peeglid, ukselingid, lülitid ning makseterminali ja vastuvõtuala puutepinnad. Kui salongis kasutatakse palju kreeme, õlisid või juuksetooteid, tuleb üle käia ka pudelite välispinnad ja riiulid. Rasvane tootepudel jätab lohaka mulje isegi täiesti korras ruumis.
Põrandate puhul on oluline kõigepealt kuiv mustus korralikult eemaldada. Juukseid ei tasu lihtsalt märja mopiga mööda põrandat lükata, sest nii jäävad need nurkadesse ja liistude äärde kinni. Alles pärast põhjalikku pühkimist või tolmuimemist saab põrandat pesta. Kui põrand on suure koormusega, näiteks sissepääsu või töökohtade juures, võib vajada see aeg-ajalt masinpesu. Harilik mopipesu ei võta alati välja tallatud mustust ega toodete tekitatud kilet.
Tualettruum vajab eraldi tähelepanu. Lisaks potile ja valamule tuleb puhastada kraan, nupp, prügikast, ukse link, seebidosaator ja põrand. Kõige ebamugavam olukord on see, kui klient leiab tualettruumist tühja paberihoidja või märja põranda. Seda saab vältida lihtsa kontrollkäiguga enne sulgemist.
Nädalane hooldus hoiab ära suure koristuspäeva
Kui igapäevane rutiin toimib, ei kao vajadus põhjalikuma töö järele. Tolm leiab tee kohtadesse, mida kiirel päeval ei puudutata: kappide peale, ventilatsioonirestidele, lampidele, dekoratiivsete esemete taha, liistudele ja mööbli alla. Küünesalongis võib peen tolm koguneda seadmete ümbrusse üllatavalt kiiresti. Juuksurisalongis on tüüpiline koht toolide rattad ja pesutoolide alused.
Nädalas korra võiks üle käia kõik madalamad ja kõrgemad pinnad, puhastada uksed ning kontrollida, kas valamute ümber või põrandanurkades on kogunenud katlakivi, tootejääke või tumedamat mustust. Tekstiilid vajavad samuti selget rütmi. Puhtad rätikud, pleedid ja istmekatted annavad palju juurde, kuid ainult siis, kui nende kogumine, pesemine ja hoiustamine on korraldatud nii, et puhas ja kasutatud tekstiil omavahel ei segune.
Mõnes salongis piisab põhjalikumast koristusest kord nädalas, teises on seda vaja kaks korda nädalas. See sõltub klientide arvust, teenuste iseloomust, ruumide suurusest, põrandakatetest ja sellest, kas salong töötab ka nädalavahetusel. Üks kindel graafik ei sobi kõigile.
Millal tasub koristus usaldada spetsialistile?
Salongi omanik või töötaja saab igapäevase korra hoidmisega palju ära teha. Kuid tööpäeva lõpus ei pruugi jääda aega põrandate süvapuhastuseks, ventilatsioonirestide pesuks, tekstiilide hoolduseks või suurte klaaspindade korralikuks puhastamiseks. Siis ei ole küsimus laiskuses, vaid tööjaotuses. Iluteenindaja aeg on väärtuslik siis, kui ta saab keskenduda kliendile ja oma oskustele.
Välise koristuspartneri puhul tasub rääkida konkreetselt, mitte piirduda sõnaga „koristus”. Mitu töökohta salongis on? Kas klientide vahel tehakse ise kiire puhastus? Millised pinnad vajavad erilist ettevaatust? Kas on kindel aeg, mil ruum peab olema valmis? Hea koostöö algab sellest, et mõlemad pooled saavad ühtemoodi aru, mida puhas salong nende jaoks tähendab.
Anhel Puhastuses oleme näinud, et kõige sujuvam koostöö sünnib siis, kui salongi töötajad julgevad öelda, mis neid päriselt häirib. Mõnikord on selleks juuksed toolirataste juures, mõnikord tuhmiks muutunud põrand või pidevalt triibuline peegel. Sellest vestlusest saab alguse töökorraldus, mis ei lisa salongile kohustusi, vaid võtab neid vähemaks.
Puhtas ilusalongis ei pea klient mõtlema, kas tööpind on korras või kas tualettruumis on kõik olemas. Ta tunneb seda ilma sõnadesse panemata. Ja just see rahulik, hoitud tunne annab töötajale võimaluse teha oma tööd kindlalt ning kliendile põhjuse tagasi tulla.